Eile 6htul j6udis järgmine liige meie v6istkonnast. Tuli välja, et kolmas liige oli Tallinna lennujaamas juba maha v6etud st et mingi jama passiga, mis tähendab seda, et eile olime kolmekesi kuna Stig ja Willie naine Kristi pidid j6udma täna. Loomulikult on ylihea meel näha nii kauges kohas kedagi tuttavat Eestist. Aga viimase liikme puudumine muidugi teeb murelikuks sellepärast, et kui ta 6igel ajal ei j6ua, siis peame v6istlema neljakesi, mis ilmselgelt annab teistele v6istlejatele eelise.
Willie hoolitses selle eest, ma jooksin mingeid rummikokteile yksteise järel. Alguses huvitav, aga mingi hetk kisub hirmus läilaks.
6htul mängis bassu ääres miski reggea bänd. Bändi laulja oli nagu 6ppej6ud Anepaio, ainult tumedanahaline versioon (need, kes saavad aru, m6istavad, mida silmas pean) ja ylejäänud bänd olid k6ik nii tuimade nägudega, et see oli lihtsalt niiv6rd naljakas. Loomulikult toimusid mingid v6istlused, millest me osa v6tsime kerge piinlikkuse hinnaga (kyll on tore olla kohas, kus sind keegi ei tunne) ja yldse kolmekesi tantsisime päris korralikult. Yks naine tuli kysima, et kaua te siin olete. Kui vastasin, et 9ndani, siis ta reageeris "Thank god! Finally some fun!".
muideks see pealkiri ei tähenda mingit meest, vaid siin öeldakse k6ikidele s6nadele "man" otsa, et siis eile postituse pealkiri oli tegelikult vale. 6ige on Jamaica-man! ja seda tuleb öelda sellise kerge reggerytmiga.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment