Tutvumine Jaapani tehnoloogiaimedega algas juba Helsingi lennujaama ootesaalis, kus tualettis oli puldiga pott, mille juurde oli lisatud kahelehekyljeline kasutusjuhend. Sain kuidagi hakkama.
Lennukis imestasin, et kas teenindav personal oli teadlik minu paastust (mis sel paeval just l6ppes) v6i pidasid nad mind liiga nooreks, aga igal juhul ignoreerisid nad mind veini pakkumisel jarjekindlalt. V6ib-olla oligi hea. Vaatamata sellele moodus lend kuidagi vaga kiiresti.
Osaka lennujaam oleks aarepealt osadele jaanudki kogu Jaapaniks. NImelt selgus, et R oli kodust kaasa haaranud vana passi. Selle, millelt oli serv ara l6igatud, et seda kasutada ei saaks. Eesti kodakondsusametnikud peavad ilmselt selle meetme uuesti labikaaluma. Sest - N6ukogude kooliga inimene keevitas kohe kokku mingi stoori, kus nurk olla aral6igatud ameeriklaste poolt, kui nad eemaldasid sealt residentsuspaberit. Kohale olla kutsutud jarjest enam kohalikke, kes siis arutelu tagajarjel l6puks lubasid nad maale. Ei tea, mis siis oleks olnud, kui oleks oelnud, et venelased l6ikasid...
Kui l6puks lennujaamast valja saime, siis veendusin, et tore on reisida inimestega, kes on nii hasti ette valmistunud. KOhe teadsid, millise bussi peame v6tma ja kust pileteid saab. Parast kolmanda pileti ostmist avastasime, et automaadil on ka nupp"English". Kui palju lihtsamaks protsess parast seda muutus!
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment