Parast hommikusooki pidin ylejaanud kaadriga trehvama, kuid kuna nende uni oli veel magusam, kui minu oma, jaid nad pisut hiljaks. Ootamine andis mulle v6imaluse tsekata kohalike telekanaleid. Telekast ei tule mitte yhtegi inglise keelset kanalit - isegi CNN on jaapanikeelse synkroont6lke pealelugemisega. Edasi kl6psides jai silm pidama tuttava nao peale - Baruto! Jain kanalile ja pyydsin m6istatada, millest on jutt. Stuudios oli 10 inimest ja saatejuht. Barutost j6udis jutt kiiresti Estonia juurde. Saatejuht esitas erinevaid kysimusi Eesti kohta (iga teine s6na oli Estonia) ja rahvas nuputas 6igeid vastuseid. Kahjuks arvasin ara ainult yhe kysimuse - see oli, mis on eestlaste suurim leiutis. Vastus oli Skype. Selle peale rahvas stuudios juubeldas ja yks vana vaatas sygavalt kaamerasse ja s6nas "Arigato!" See tuli sydamest. Kyll oleks tahtnud teada ka teisi kysimusi ja vastuseid, sest stuudiosolijate silmist peegeldus puhas yllatus nii m6negi kysimuse puhul.
Kui teise hotelli rahvas end minu juurde toimetas, seadsime sammud Jaapani yhe suurima akvatooriumi poole, kus pesitsevad erinevad mereelukad, sh vaalhai. Olles ara seisnud pika saba ja seejarel litsutud tuhande vaikese jaapanlase vahele ymbritsetuna erinevatest v'aikestest r'aimedest j6udsin korra investeeringut juba kahetseda, kuid hiljem laks 6nneks lahedamaks. Vaalhai oli ja muid haisid ja mereelukaid veel, aga k6ige lahedamad olid pingviinid. Nad olid tapselt sellist n'agu, et "Poisid, lahme teeme selle keikka ara nyyd kiiresti! saab varem 6htale. Ma vihkan oma tood.." Showd taie raha eest.
Peale akvatooriumi liikusime kuulsaid kirsi6isi vaatama lahedal olevasse parki. Oli t6epoolest ilus. Kohalikud olid h6ivanud k6ik rohelised murulapid kirsi6ite all, neil olid kaasas muusikakeskused, yhel isegi karaoke-set, jagatud olid laululehed, piknik kais taies hoos. Peale l6unat (mis oli taas taielik loto) liikusime Osaka suurimasse kirisiaeda, kus 6itses suisa 6000 kirsipuud ja iga puu alla jagus endiselt suur seltskond erineva varustusega jaapanlasi. Jaapanlaste vaimustust sakura yle v6ib vist v6rrelda eestlaste igakordse imestusega kevadel selle yle, et paevad on jalle pikemaks lainud. Keset kirisiaeda asus Osaka kuulsaim loss, mille kylastamisest loobusime peale pilguheitu kaugusesse kaduvale piletisabale. Aga mul oli selles pargis oma vaike staarimoment ka - filmiti mingit kohalikku kuulsust jooksmas, kuiv6rd me ei saanud jaapanikeelsetest h6igetest aru, siis pressisime (kogemata) ikka filmi peale. M6ni lihtsalt ei saa oma olemuse vastu, eks ole.
6htupoole kylastasime yht hotelli, mida mina nimetaks meeste varjupaigaks. Seal saavad vaid mehed vaikese raha eest yyrida endale kapi. No p6him6tteliselt naeb see valja nii, et terve koridor on kahekordselt t'ais ahjuuksi. Ronid ahju, seal on sul telekas ja raadio ja t6mbad ukse enda tagant kinni. Meil saavad rõhutud mehed naiste eest vahemalt garaazi vahele autot putitama p6geneda, Jaapani meestel pole nii hasti lainud.
Kui juba turistikat teha, siis taie raha eest - kui pimedaks laks, seadsime sammud Osaka k6rgeima hoone katusele, kust oli t6epoolest imeline vaade. Lisaks tuletati sul igal sammul meelde, et nyyd on aeg olla romantiline - tee siin pulmad, s6lmi kihlus, siin on nunnud diivanid kahele inimesele privaatseks linnatulede imetluseks, osta vaike nunnu sydamega tabalukk, graveeri nimed sinna peale, kinnita see katusele, tee pilti sydame sees, tee endast postkaart. Pidasin survele vastu :)
Kuigi tundub, et Osaka on meil enam-vahem kaetud, ylevalt tornist vaadates selgus, et see pole ilmselt kaugeltki t6de. vaatamata sellele on aeg edasi liikuda ja homme juba Hiroshima poole teele.
1 comment:
See Osaka loss muide on täielikult taastatud, ehk midagi algupärast seal tegelt ei ole. Samas ettekujutuse annab päris hea.
Post a Comment