Positiivsed yllatused

T@nane p@aev oli tore ning t@is positiivseid yllatusi, vaatamata sellele, et ilm polnud hea (viimased 4 p@eva on olnud selline soojemapoolne Eesti suvi, t@na aga tyypiline jaanip@eva ilm - kylm, tuul, tibake vihmakest).

Jaapanlased uskusid, et imperaatori surmaga tuleb halva saatuse ennetamiseks vahetada ka pealinna asukohta, seet6ttu on pealinn olnud nii Kyoto kui ka Kyotost 30 km kaugusel asetsev Nara, kuhu t@na suundusime. Naras on endiselt v@ike ja armas ning mitte nii turistide poolt ylerahvastatud, kui Kyoto (muideks, mul tekkis t@na teooria: Kyotos on v@he inglise keelseid silte, sest nad tahavad v@hendada turistide hulk). Yhes Nara kuulsaimas templis (Todai-ji tempel) haaksime soome giidi sappa, t@nu kellele saime tunduvalt informeeritumaks kui yksikuid inglise keelseid silte lugedes oleks saanud. Igal juhul sain palju targemaks. Giid ise esindas tyypilist soome laevalt tuntud proua typaazi - kergelt vines, natuke pundunud, aga muidu s6bralik ning alati valmis yheks tangoks.

Naastes Narast m6tlesin proovida kohalikke spa-m6nusid, ikkagi puhkus ju. Kuiv6rd yldmassaazile hammas peale ei hakanud, otsustasin jalahoolitsuse kasuks. No see ei olnud mingi lihtne lugu! K6ige pealt juhatati mind riietusruumi ja paluti riided @ra vahetada ja meik maha v6tta. (Vahem@rkusena: kui meil antakse hoolitsuste jaoks yhekordsed stringid, siis siin olid yhekordsed vuplid - no ikka t6sised tumesinised kummiga alt @@rest puhvpyksid.) Kahtlesin, et milleks see k6ik, kui v6tsin ainult jalahoolitsuse, kas nad said must ikka 6igesti aru? Aga mis seal ikka, vaatame, mis t@ringu elu veeretab. Ettevalmistavate protseduuride j@rel juhatati mind vapustava vaatega ooteruumi, kus mugavas toolis sain nautida kohalikku teed. Kui olin piisavalt l6dvestunud, tuli kena jaapanlanna, kes teatas, et tema hoolitseb t@na 6htul minu eest ja juhatas mind j@rgmisesse tuppa, kus oli tugitool ja puidust pali, kuhu ta pani mingid soola ja puru ning minu meeletust k6ndimisest paistes jalad. Aga.. l66gastumist selles ebamugavas toolis oli raske ette kujutada, hetkeks l6i kerge kahtlus hinge, aga mitte kauaks. Tytarlaps andis mulle imepisikese lusikaga k@e peale mingi l6hnava puru ja v6ttis endale ka ning palus seda k@te vahel h66ruda ning seej@rel l6hna (l6hnas nagu curry) peopesadest kolm korda sygavalt sisse hingata (ise tegi sama). Pidavat hoidma halvad vaimud meist eemal. Ja oi kui eemal need vaimud hoolitsuse ajal hoitud olid! Vaimud eemaldatud, palus ta mul lauale pikali visata ja algas jalamassaaz, mis h6lmas s6na otseses m6ttes jalga v@ikesest varbast kuni ristluudeni, nii eest kui tagant, nii alt kui pealt, nii seest kui v@ljast. M6istate? Siis j@lle l66gastus ooteruumis koos rohelise tee ja jaapani maiustustega, l6puks positiivne yllatus arve n@ol (oli v@iksem, kui alguses oeldi) ja tagatippu veel kingitus! Ette-taha kummardamisest ja ylimast viisakusest ei r@@gigi.

Nii l6una- kui 6htusoogi kohaga vedas meil t@na samuti ning 6htu l6petuseks kylastasime nalja viluks seda valju muusikaga m@ngude keskust, kus oli ootamatult l6bus.

Kui ma pingutan, siis meenub t@nasest p@evast, et ilm oli halb, imperaatori loss oli totaalne pettumus ja rongidega oli m@ssamist, aga inimene kipub m@letama ainult head ja nii mulle sobib ilusti:)